Lihtsa naise kõrval saab iga mees tunda end vägevana…
Aga Kuninganna kõrval saab kõndida vaid tõeline Kuningas.
Kuninganna ei oota päästmist.
Ta ei vaja kroonijat ega luba särada.
Tema vägi on sündinud haavadest, mida ta on ise tervendanud,
ja pisaratest, millest on saanud pärlid.
Tema kõrvale ei astuta tühjade käte ja pooliku südamega.
Tema kutsele vastab ainult see,
kelle hing on sama sügavalt ärganud kui tema oma.
Mitte sellepärast, et ta oleks liiga palju,
vaid sest ta on täpselt see, kes ta on –
ja ta ei vähenda ennast kellegi hirmude pärast.
Sest tõeline Kuningas ei karda tema valgust.
Ta tunneb selle ära… ja vastab:
“Ma kõnnin koos sinuga.”